HAGIAVALDUS(2)

Hagiavaldus ehk hagi on dokument, millega algatatakse tsiviilkohtumenetlus ühe isiku nõudes teise isiku vastu. Hagiavalduses tuleb märkida selgelt nõue ning tõendid, millega nõuet tõendatakse. Nõue on selge, kui kohus saab selle kohta otsuses võtta üheselt seisukoha, kas nõue rahuldada või jätta rahuldamata. Kohus ei tohi ise nõuet täpsustada ega täiendada. Hagi esitatakse kostja asukohajärgsele kohtule, kui seadusest ei tulene teistsugust kohtualluvust. Hageja on see, kes teiselt isikult midagi nõuab. Kostja on see teine isik, kellelt hageja midagi nõuab. 

Riigivapp-vaike

Hagiavalduse saanud kohus kontrollib, kas hagiavaldus vastab nõuetele ning on makstud õiges summas riigilõivu. Kui hagiavalduses on puudusi, siis jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puuduseid ei kõrvaldata või hagiavalduses on kõrvaldamatud puudused, siis jätab kohus määrusega hagi läbivaatamata ehk tagastab. Kui hagiavalduses ei ole puudusi või puudused kõrvaldatakse tähtajaks, siis teeb kohus määruse hagiavalduse vastuvõtmise kohta ning annab kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks. Arvestades kohtute suurt töökoormust võib see võtta aega mitu nädalat.