Majandusõigus

Tegutsed ettevõtjana ja oled kohustatud järgima hoolsuskohustusest tulenevaid majandustegevuse nõudeid, taotlema tegevusluba või esitama majandustegevuse teate. Vajad abi järgmistes küsimustes: 

  • vajad selgust, millised isikulised, esemelised ja muud majandustegevuse nõuded sinu tegevuse suhtes kehtivad; 
  • vajad abi tegevusloa taotluse koostamisel ja esitamisel või esindajat taotlusega seotud haldus- või vaidemenetluses; 
  • leiad, et majandushaldusasutuse ettekirjutus nõuete rikkumiseks on õigusvastane ning soovid esitada vaide või kaebuse; 
  • majandushaldusasutus on kohaldanud majandustegevuse keeldu ning vajad õigusalast abi keelu lõpetamisel või vaidlustamisel; 
  • majandushaldusasutus on peatanud majandustegevuse ning soovid õigusalast abi enda majandustegevuse taastamiseks; 
  • majandushaldusasutus on tunnistanud kehtetuks ettevõtjale väljastatud tegevusloa ja vajad õigusabi loa taastamiseks; 
  • leiad, et teatud majandustegevuse nõuded piiravad ülemäära majandustegevuse vabadust ning soovid neid vaidlustada (algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse). 
right, advocacy, lex

Kas riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus võib tegeleda ettevõtlusega?

Majandustegevus ehk ettevõtlus igaühe põhiõigus teenida kaupade müügi ja teenuste pakkumisega tulu väljaspool alluvussuhet. PS § 31 esimeses lauses öeldakse järgmist: “Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. [–]MSÜS § 3 lg 1 on termin “majandustegevus” määratletud järgmiselt: Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.MSÜS § 4 lg 3 tuleneb, et “Majandustegevuse vabadus on Eesti ettevõtjal ja teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi [–] ettevõtjal.[–]” ning MSÜS § 4 lg 5 täpustatakse: “Majandustegevuse vabadust ei ole riigil, kohalikul omavalitsusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või riigi või kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ülesannet täitval muul isikul nimetatud ülesande täitmise ulatuses.” See ei tähenda, et riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik ei võiks olla ettevõtja või tegeleda majandustegevusega, vaid tema tegevus ei ole kaitstav põhiõigusena. Riik võib osaleda majandustegevuses enda, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse, äriühingu või muu eraõigusliku isiku kaudu. Riik, kohaliku omavalitsuse üksus ega muu avalik-õiguslik juriidiline isik ei saa minna kohtusse enda majandustegevuse kaitseks seadusega pandud piirangute vastu. Majandustegevuse vabadus tähendab ka õigust mitte tegeleda majandustegevusega – kui riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus peab seaduse järgi mingit teenust osutama, siis puudub tal vabadus loobuda selles osas majandustegevusest. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste majandustegevus ei ole siiski piiramatu, vaid peab täitma eelkõige need juhtumid, kus vaba turg ei toimi. Olukorras, kus on olemas piisav turukonkurents ja turg toimib, on konkurentsineutraalsuse põhimõttest tulenevalt riigi sekkumine lubamatu. (vt nt Konkurentsiameti 09.06.2017 kirja nr 5-5/2017-036)

Mis hetkest muutub inimene ettevõtjaks ja mis on majandustegevus?

Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud (MSÜS § 3 lg 1). Seega muutub inimene ettevõtjaks, kui ta asub väljaspool alluvussuhet (tööleping, avalik teenistus vms) püsivalt pakkuma kaupu või osutama teenuseid tulu saamise eesmärgil. Majandustegevusega pole tegemist ning isik ei ole ettevõtja, kui ta teeb ühekordse tehingu (nt osutab teenuse, müüb asja). Mitte igasugune varalt tulu saamine ei ole ettevõtlus – majandustegevuse kasum on isiku aktiivne tulu ning vara käsutamise kasum on passiivne tulu. Seega inimene, kes üürib välja enda tühjalt seisva hoone või ruumi, ei ole ettevõtja, kuid kui ta soetab hooneid või ruume eesmärgiga neid tulu saamise eesmärgil välja üürida, siis on tegemist ettevõtjaga. Samuti on määrav tähtsus isiku kavatsusel – isik võib olla ettevõtja ja tema tegevus käsitletav majandustegevusena ka siis, kui ta ei ole ühtegi kaupa müünud või teenust osutanud, aga ta on teinud selleks ettevalmistusi (nt äriruumi üürimine, reklaamiteenuse ost jt). Majandustegevuse alustamisele viitab ka tegevusloa taotluse või majandustegevuse teate edastamine, samuti äriühingu loomine; füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimine või füüsilise isiku ettevõtluskonto avamine. Majandustegevusega tegelemist ei välista ka see, kui äriplaan läbi kukub ja kaupa või teenust ei õnnestugi müüa – selline äririsk on ettevõtluse põhiõiguse olemuseks. 

Mille poolest erinevad loa- ja teavituskohustuslik ja vaba majandustegevus?

Igaühel on õigus igal ajal mis tahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ning lõpetada majandustegevust (MSÜS § 4 lg 1). Sellest põhimõttest tulenevalt on majandustegevus reeglina piirangutest vaba. Kui seaduses ei ole nähtud ette loa- või teatamiskohustust, siis võib igaüks alustada majandustegevusega ilma, et ta sellest peaks kellelegi teatama, enda tegevust registreerima või selleks haldusorganilt luba saama. Ettevõtja peab järgima tema tegevusala majandustegevuse nõudeid sõltumata sellest, kas ta on enda majandustegevuse alustamisest teatanud või selleks loa saanud. Ettevõtjat, kes tegutseb ilma teatamis- või loakohustusta tegevusalal (n-ö vaba majandustegevus) ei kanta majandustegevuse registrisse enne, kui majandushaldusasutus teeb tema suhtes ettekirjutuse, kohaldab majandustegevuse keeldu või määrab karistuse. 

Majandustegevuse teatamis- ja loakohustusest tuleb eristada äriühingu või muu juriidilise isiku asutamist või füüsilisest isikust ettevõtja majandusüksuse registreerimist äriregistris. Äriregistris registreerimisega tekib uus juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja eriseisund. Äriregistrisse registreerimisel tuleb märkida tegevusala, mis võimaldab saada aegsasti teavet võimaliku teatamis- või loakohustuse kohta. Äriregistris registreerimine ei asenda teatamis- või loakohustuse täitmist. 

Millistel tingimustel võib ettevõtjale kohaldada majandustegevuse keeldu?

Loakohustusliku majandustegevuse puhul ei või ettevõtja ilma tegevusloata majandustegevusega üldse tegeleda. Teatamiskohustusega või vaba majandustegevuse tegevusalal võib ettevõtja tegutseda seni, kuni majandushaldusasutus ei ole majandustegevust keelanud. MSÜS § 36 lg 1 sätestatakse: “Majandushaldusasutus võib ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata majandustegevuse (edaspidi majandustegevuse keeld).” See tähendab, et ettevõtja ja temaga seotud isikud (nt osanik, aktsionär, juhatuse liige, nõukogu liige, tegevjuht jt, vt ……) kaotavad õiguse tegutseda keelamise otsuses märgitud tegevusalal ettevõtjana ning olla sellel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist või osaleda muul viisil sellise juriidilise isiku juhtimises (MSÜS § 36 lg 2). Kui ettevõtja tegutseb nii loakohustuslikul kui ka teatamiskohustusega või vaba majandustegevuse tegevusalal, siis saab majandustegevuse keeldu kohaldada üksnes tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustest mittetulenevate kohustuste rikkumise osas (MSÜS § 36 lg 3) ning muus osas tuleb kaaluda tegevusloa kehtetuks tunnistamist MSÜS § 37 lg 1 ja 2 alusel ja korras. Majandustegevust võib keelata või tegevusluba kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui ettevõtja on oluliselt rikkunud majandustegevuse nõudeid. 

Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine. (MSÜS § 38 lg 2)

Millistel tingimustel saab ettevõtja jätkata keelatud majandustegevust?

Majandustegevuse keelu või tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole karistus, vaid meede ettevõtja hoolsuskohustuse täitmiseks mõjutamiseks. Ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus) (MSÜS § 29).

Majandustegevuse keeld kehtib üks aasta keelamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Keelu kehtivuse ajal võib isik, kelle majandustegevus on keelatud, igal ajal taotleda keelu kehtetuks tunnistamist. Majandustegevuse keelu kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse keeldu kohaldanud majandushaldusasutusele koos ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kavaga, milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ettevõtja kavatseb tagada edaspidi nende majandustegevuse nõuete täitmise, mille rikkumine oli keelu kohaldamise aluseks. Majandushaldusasutus lahendab taotluse 30 päeva jooksul selle saamisest arvates ning tunnistab keelu kehtetuks juhul, kui hindab esitatud hoolsuskohustuse täitmise kava piisavaks majandustegevuse nõuete edaspidise täitmise tagamiseks. (MSÜS § 36 lg 6)

Ettevõtja, kelle tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, võib igal ajal samaks tegevuseks taotleda uut tegevusluba. Kui ettevõtja tegevusluba on eelneva aasta jooksul kehtetuks tunnistatud seetõttu, et ettevõtja on rikkunud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid või tegevusloa kõrvaltingimusi, tuleb tal samaks tegevuseks esitatavale uue tegevusloa taotlusele lisada ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ta kavatseb tagada edaspidi tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nende majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise, mille rikkumine oli eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.(MSÜS § 37 lg 5)

Kuidas määratakse kindlaks majandushaldusasutus ja mis on tema volitused?

Majandushaldusasutus on haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel alljärgneval viisil: 1) tegevusloa taotluse lahendamine; 2) majandustegevuse peatamine või keelamine; 3) tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine; 4) ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine. (MSÜS § 7) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik (HMS § 8 lg 1). Haldusülesandeks on MSÜS § 7 nimetatud majandustegevuse järelevalve ülesannete täitmine kas eelkontrolli (tegevusluba ja selle peatamine või kehtetuks tunnistamine) või riikliku järelevalve teostamine. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud: “[–] MTSÜS-s läbivalt reguleerida vastava pädevusega haldusorganite tegevust, st läbivalt on eelnõu reguleerimisesemeks on ühelt poolt ettevõtja ning teiselt poolt majandushaldusasutuse vaheline õigussuhe.  [–] Siiski on haldusorganil MTSÜS tähenduses selgelt piiritletav ülesannete ring, mistõttu on kasulik majandustegevusega seotud haldusmenetluses tekkiva õigussuhte selgemaks määratlemiseks avaliku võimu kandjat ühe kindla mõiste kaudu kirjeldada. [–] Majandushaldusasutus on pädev asutus teenuste direktiivi art 9 p 9 tähenduses.” (eelnõu nr 806 SE seletuskiri, lk 27-28) Seega on majandushaldusasutuseks see haldusorgan, kellele on eriseadusega pandud tegevuslubade menetlemise, tegevuse alustamise teadete vastuvõtmise või ettevõtja majandustegevuse üle järelevalve teostamise pädevus, samuti kes teostavad muu seaduse alusel riiklikku järelevalvet selliste nõuete täitmise üle, mis puudutavad ka ettevõtja majandustegevust (nt tuleohutusnõuded jms). 

Majandushaldusasutusel, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti, on järgmised avaliku võimu volitused ettevõtja majandustegevuse kontrollimisel: 

  • MSÜS § 36 – ettevõtja majandustegevuse keelamine; 
  • MSÜS § 37 – ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamine;
  • MSÜS § 42 – ettekirjutus majandustegevuse nõuete järgimiseks;
  • MSÜS § 43  – majandustegevuse või tegevusloa kehtivuse peatamine.

Mille poolest erinevad majandustegevuse register ja äriregister?

Majandustegevuse register on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist (MSÜS § 8 lg 2). Majandustegevuse registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MSÜS § 8 lg 4). Registri volitatud töötleja on majandushaldusasutus, kes kannab registrisse andmeid, muudab neid ja tunnistab kehtetuks (MSÜS § 8 lg 5). Registriandmed on registrisse iga ettevõtja kohta eraldi kantud järgmised andmed: 1) majandustegevuse üldandmed; 2) tegevusloa andmed ja loakohustusest vabastamise andmed; 3) ettevõtjale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed; 4) käesoleva seaduse alusel ettevõtjale või temaga seotud isikutele kohaldatud majandustegevuse keelu andmed; 5) seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu, tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu andmed ettevõtja ja ettevõtjaga seotud isiku kohta, kes teostab majandustegevust teatamiskohustusega või loakohustusega tegevusalal (MSÜS § 51 lg 1). 

Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta. Äriregistrit peab Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja) (ÄS § 22 lg 1). Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja määruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Äriregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu registriosakond ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus (ÄS § 22ˇ1). Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma (ÄS § 34 lg 2). Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma (ÄS § 34 lg 3).

Millised ettekirjutused ja karistused ja kui kauaks kantakse registrisse?

Registriandmed on registrisse iga ettevõtja kohta eraldi kantud järgmised andmed: 1) majandustegevuse üldandmed; 2) tegevusloa andmed ja loakohustusest vabastamise andmed; 3) ettevõtjale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed; 4) käesoleva seaduse alusel ettevõtjale või temaga seotud isikutele kohaldatud majandustegevuse keelu andmed; 5) seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu, tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu andmed ettevõtja ja ettevõtjaga seotud isiku kohta, kes teostab majandustegevust teatamiskohustusega või loakohustusega tegevusalal (MSÜS § 51 lg 1).  

Majandustegevuse registrisse ei kanta andmeid ettevõtjale määratud karistuste kohta, vaid need andmed on kättesaadavad karistusregistri kaudu. Kui ettevõtjale või temaga seotud isikule on kohtulahendiga määratud keeld, siis kantakse majandustegevuse registrisse selle keelu andmed. Seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu või kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu kohta kantakse registrisse iga keelu kohta eraldi järgmised andmed: 1) keeldu kohaldava või vastavalt seadusele keeldu kaasa toova kohtulahendi kuupäev, number ja lahendi teinud kohtu nimetus; 2) keelu kehtima hakkamise aeg; 3) keelu kehtivuse lõppemise aeg; 4) keelu ulatus (MSÜS § 56). 

Ettevõtjale määratud ettekirjutuste ja tema suhtes kohaldatud äri-, ettevõtlus- või tegutsemiskeelu andmeid ei kustutata, vaid ettekirjutuse täitmisel või keelu lõppemisel kantakse registrisse selle kohta andmed. Nii saavad võimalikud investorid või äripartnerid teavet ettevõtja tegevuse kohta, et hinnata ettevõtja usaldusväärsust. 

Suheldes riiklikku järelevalvet teostava korrakaitseorgani või majandustegevuse nõuete täitmist kontrolliva majandushaldusasutusega, kes võivad sageli olla üks ja sama asutus või isegi ametiisik, tuleb arvestada, et majandustegevusega seotud ettekirjutused ja muud haldusaktid tehakse teatavaks majandustegevuse registri kaudu, samas kui muud haldusaktid (riikliku järelevalve ettekirjutused ja erimeetme kohaldamise haldusaktid, ehitus- ja kasutusload, keskkonnaload jms) tehakse teatavaks üldises korras või muu registri (nt ehitisregistri) kaudu. Õiguste kaitse ja menetluse seisukohalt on oluline, kas järelevalvet teostatakse majandustegevuse nõuete või muude nõuete järgimise üle (nt ehitise omanikule ehitisega seotud ettekirjutust ei kanta majandustegevuse registrisse, samas kui ehitusettevõtjale ehitustegevusega seotud ettekirjutus kantakse).