MAKSEKÄSU AVALDUS

Maksekäsu kiirmenetlus on tsiviilkohtumenetluse eriliik, milles lahendatakse dokumentaalselt tõendatud nõue hagimenetlust läbimata. Maksekäsu kiirmenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 481 - § 490.1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/120062022027?leiaKehtiv#para481). Maksekäsu kiirmenetluse asju lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. Reeglina ei kohaldata maksekäsu kiirmenetlust lepinguvälistele nõuetele (kahju hüvitamise nõue, käsundita asjaajamise nõue). Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui nõue ei ole avalduse esitamise ajal veel sissenõutav; nõude esemeks on mittevaralise kahju hüvitamine; nõue esitatakse pankrotivõlgniku vastu; nõue, mis on esitatud mitme võlgniku vastu, ei tulene samast alusest või kohustusest, samuti nõudele, mille summa ületab 8000 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) poolte ja nende esindajate andmed; 2) kohtu andmed, kuhu avaldus esitatakse; 3) nõutav rahasumma, kusjuures eraldi tuleb märkida põhinõue ja kõrvalnõuded, viivise arvestamise korral viivise määr ja arvestamise kestus; 4) nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus; 5) tõendite lühikirjeldus, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses; 6) kinnitus, et nõue on sissenõutav ega sõltu vastastikuse kohustuse täitmisest või et vastastikune kohustus on täidetud; 7) kinnitus, et avaldaja on esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse; 8) kohtu, kes võib kohtualluvuse järgi maksekäsu esemeks oleva nõude lahendada hagimenetluses, korteriomandist või kaasomandist tulenevas asjas aga hagita menetluses, andmed. Kui avaldaja soovib, et makseettepanekule vastuväite esitamise korral menetlus lõpetataks, peab ta seda avalduses märkima. Kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitab esindaja, peab ta avalduses kinnitama oma esindusõiguse olemasolu ja viitama esindusõiguse alusele.

Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul (TsMS § 483 lg 1). Kui kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldab, teeb ta määrusega makseettepaneku (TsMS § 484 lg 1). Võlgnik võib nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul (TsMS § 485 lg 1). Kui avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse (TsMS § 485 lg 4). 

Makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui: 1) võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada; 2) makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada; 3) avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. (TsMS § 486 lg 1 ja 2) Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele, siis kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul (TsMS § 487 lg 1).  Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. (TsMS § 147 lg 5)

Arvustused

Tooteülevaateid veel ei ole.

Arvustust saavad kirjutada ainult need sisseloginud kasutajad, kes on antud toote ostnud.