Õiguskaitse

Õiguskaitse valdkonnas reguleeritakse, kuidas saab isik kaitset enda õiguste ja vabaduste rikkumise korral ning millise kohtuliku kaitse tagab kehtiv õigus nendele, kelle suhetes on riigi poolt esitatud süüdistus või kohaldatud karistust. Õigust mõistavad ainult kohtud. Eestis on kolm kohtuastet: a) haldus- ja maakohtud; b) ringkonnakohtud ja c) Riigikohus. Esimese astmena menetlevad tsiviil- ja süüteoasju maakohtud ning haldusasju halduskohtud. Kohtuotsuse peale on võimalik esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule või kassatsioonkaebus Riigikohtule.

Kuidas saada aru, millisesse kohtusse tuleb enda asjaga pöörduda?

Esimese astmena lahendavad õigusvaidlusi maakohtud ja halduskohtud, teise astmena ringkonnakohtud ja kolmanda astmena Riigikohus. Maakohtud mõistavad õigust kriminaalasjades ja väärteoasjades ning lahendavad hagisid ja avaldusi tsiviilkohtumenetluses. Halduskohtud lahendavad kaebusi ja proteste haldusasjades (HKMS § 3). Praktikas on kõige keerulisem eristada tsiviil- ja haldusasju. 

Tsiviilasjad on võla-, asja-, perekonna-, pärimis-, autori- ja tööstusomandi, äri- ja ühinguasjad ning muud lepingul ja eraõiguse normidel põhinevad isikutevahelised vaidluses. Haldusasjad on haldusaktil, -toimingu, -lepingu või muud avalik-õiguslikul normil põhinevad haldusorgani ja isiku vahelised vaidlused. Praktikas on neid mõnikord keeruline eristada. 

• Näide. Kinnipeetav kurdab selle üle, et tal on halb olla, pea valutab ja on tugev iivelduse tunne. Kinnipeetav teatab sellest valvurile. Valvur keeldub kinnipeetavat arsti juurde viimast ega teata kinnipeetava kaebustest arstile. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, kuna valvur täidab vangistuse täideviimisel haldusülesannet ning sellest tulenev õigusvaidlus on haldusasi ja kuulub lahendamisele halduskohtumenetluses.
• Näide. Kinnipeetav kurdab selle üle, et tal on halb olla, pea valutab ja on tugev iivelduse tunne. Kinnipeetav teatab sellest valvurile. Valvur saadab kinnipeetava arsti juurde, kes leiab, et kinnipeetaval ei ole midagi viga ega määra ravi. Mõned tunnid hiljem tekkib kinnipeetaval tugev mürgistus ja tema elu suudetakse  vaid erakorralise operatsiooni abil päästa. Kinnipeetav soovib vaidlustada raviviga ja nõuda kahju hüvitamist. Kuna tervishoiuteenus on võlaõiguslik teenus, siis on tegu tsiviilasjaga ning lahendatakse maakohtus tsiviilkohtumenetluses.

Millal ja kuidas on võimalik saada esialgset õiguskaitset tsiviilasjades?

Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (TsMS § 377 lg 1). Hagi tagamise abinõud on: 1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; 2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse; 3) kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine; 4) teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole; 5) kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks; 6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 7) kostjal elukohast lahkumise keelamine, kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine; 8) kostja, eelkõige kindlustusandja kohustamine maksete tegemiseks õigusvastaselt kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvate summade ulatuses; 9) kostjal tüüptingimuse kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise peatamine ja soovituse tagasivõtmiseks kohustamine ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul;
10) kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu (TsMS § 378 lg 1).

Lisaks on esialgse õiguskaitse võimalus nähtud ette järgmistes asjades:

• TsMS  § 477ˇ1 – esialgne õiguskaitse hagita asjades;
• TsMS § 616 – esialgne õiguskaitse korteriomandi ja kaasomandi asjades;
• TsMS § 618ˇ3 – esialgne õiguskaitse avalikult kasutatavale teele jt asjades.

Millal ja kuidas on võimalik saada esialgset õiguskaitset haldusasjades?

Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). 

Esialgset õiguskaitset võib taotleda enne kaebuse esitamist, kaebuse esitamisel või kohtumenetluse ajal.  Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 4). 

Esialgse õiguskaitse määrusega võib: 1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; 2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise; 3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama; 4) vara arestida, sealhulgas teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke; 5) keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sealhulgas nõuda tagatist kaebaja kasuks. Kohus võib esialgse õiguskaitse määruses rakendada korraga mitut abinõu. Esialgse õiguskaitse määrus võib olla tingimuslik. (HKMS § 251) Kohus toimetab esialgse õiguskaitse määruse viivitamata kätte vastustajale ja kaebajale ning isikule, kelle õigusi määrus võib riivata (HKMS § 252 lg 5).

Esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4).

Mis on tõendi tagamine ja kas tunnistajat saab tõendi tagamiseks üle kuulata?

Tõendi tagamine on tõendi kogumine enne menetluse alustamist või kohtuistungi toimumist, kui on alust arvata, et tõendit ei ole muul juhul võimalik esitada. Tõendi tagamine toimub eeltõendamismenetluses. Eeltõendamismenetluses kogutud tõendit, sh eelmenetluses üle kuulatud tunnistaja ütlusi, saab kasutada hiljem kohtumenetluses asjaolude tõendamisel. 

Poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.  Eeltõendamismenetluses võib korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu menetlustoimingu. (TsMS § 244 lg 1 ja 2)  Kui menetlus ei ole alanud, esitatakse taotlus kohtule, kes võib taotluse esitaja väitel arutada põhiasja, või mõjuval põhjusel  maakohtule, kelle tööpiirkonnas viibib isik, kelle ülekuulamist või kelle suhtes ekspertiisi tegemist taotletakse, või kus asub vaatluse või ekspertiisi esemeks olev asi.  (TsMS § 245 lg 2 ja 3).  Eeltõendamismenetluses kogutud tõenditele saab menetluses tugineda samadel alustel põhimenetluses kogutud tõenditega. (TsMS § 249 lg 1)

Mis on hagita menetlus ja mille poolest see erineb hagimenetlusest?

Kui hagimenetluse alustamiseks peab isik, kelle õigusi on rikutud (hageja) esitama hagi, siis hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel (TsMS § 476 lg 1). Hagita asjad on: 1) maksekäsu kiirmenetlus;  2) üleskutsemenetlus;  3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine;  4) äraolija varale hoolduse seadmine;  5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse;  7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks;  8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine;  10) registriasjad; 101) asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 31; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 121) juriidilise isiku sundlõpetamine; 122) pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 131) avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 141) kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 151) kaebused tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale; 152) notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad (TsMS § 475 lg 1).  Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata ega ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 1 ja 5) ning peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7). 

Mis on maksekäsu kiirmenetlus ja millal seda kasutada?

Teise isiku vastu esitatud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses. See ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega. (TsMS § 481 lg 1) Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui: 1) nõue ei ole avalduse esitamise ajal veel sissenõutav, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 367 nimetatud viivisenõuded või kui nõude esitamine sõltub vastastikuse kohustuse täitmisest ja kohustus ei ole veel täidetud;[–] 3) nõude esemeks on mittevaralise kahju hüvitamine; 4) nõue esitatakse pankrotivõlgniku vastu; 5) nõue, mis on esitatud mitme võlgniku vastu, ei tulene samast alusest või kohustusest. (TsMS § 481 lg 2) Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot.  Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. (TsMS § 483 lg 1) Kui kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldab, teeb ta määrusega makseettepaneku. (TsMS § 484 lg 1) Võlgnik võib nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul (TsMS § 485 lg 1). Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses , kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. (TsMS § 486 lg 1 lg 2)  Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Kui asi on antud üle teisele kohtule, teeb maksekäsu see kohus. (TsMS § 489 lg 1)

Maksekäsu kiirmenetlus on seega menetlus, mida saab eelkõige kasutada juhtudel, kui on tegemist väikese dokumentaalselt tõendatud rahalise nõudega, millele teine pool suure tõenäosusega vastuväiteid ei esita. Seda saab kasutada võlglaste, kes on unustanud maksta või kellel on ajutised makseraskused, aga kes põhimõtteliselt ei vaidle nõudele vastu.

Milline menetluse liik on üleskutsemenetlus ja millal seda kasutada?

Üleskutsemenetluses on võimalik vabaneda ebaselgetest või teadmata nõuetest. Üleskutsemenetlus on hagita menetlus (TsMS §475 lg 1 p 2). Kohus võib seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse, mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg (TsMS § 498).

Kohus algatab üleskutsemenetluse üleskutsemäärusega üksnes põhistatud avalduse alusel, kui avalduse esitamine on lubatav (TsMS § 499). Üleskutsemääruses märgitakse vähemalt: 1) kohtu nimetus; 2) avaldaja andmed; 3) üleskutse puudutatud isikutele teatada kohtule nõuetest või muudest õigustest kohtu määratud ajaks; 4) nõudest või õigusest teatamata jätmise tagajärjed.

Üleskutse avaldatakse üleskutsemääruses nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus võib määrata, et üleskutse avaldatakse korduvalt või lisaks muus väljaandes või ringhäälingus. Üleskutsetähtaeg on vähemalt kuus nädalat enne nõuetest või muudest õigustest teatamise tähtpäeva, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (TsÜS § 500)

Kui kohtu määratud ajaks ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud, teeb kohus avaldaja taotlusel välistusmääruse, millega välistatakse kolmandate isikute nõuded ja õigused. Enne välistusmääruse tegemist võib kohus korraldada asjaolude selgitamiseks istungi, muu hulgas võtta avaldaja väidete tõendamiseks talt vande all seletuse. Kui välistusmääruse tegemiseks esitatud avaldus jäetakse rahuldamata, võib avaldaja esitada määruse peale määruskaebuse. Kohus avaldab välistusmääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus võib ette näha, et määruse resolutsioon avaldatakse korduvalt või muus väljaandes või ringhäälingus. (TsMS § 501)

Millal saab kohus teha otsuse tagaselja ja mis on kaja esitamise tingimused?